Kuidas metsas ellu jääda?

Metsas ellujäämine võib olla raske ja hirmutav kogemus, kuid see ei tähenda, et see oleks võimatu. Õigete oskuste ja teadmistega saate metsas edukalt ellu jääda. Selles juhendis anname teile nõuandeid, kuidas metsas ellu jääda ja kuidas kogu protsessi jooksul turvaliselt püsida. Käsitleme selliseid teemasid nagu orienteerumine, laagrituli, toit ja joogivesi ning võimalikud ohud, mida tuleks vältida. Kui järgite meie samm-sammult koostatud juhiseid, olete hästi ette valmistatud igaks olukorraks, millega võite vaenulikus metsakeskkonnas kokku puutuda.

Kuidas leida metsas joogivett?

Metsas võib joogivee leidmine olla keeruline. Siiski on olemas ohutuid ja tõhusaid viise puhta ja tervisliku veeallika saamiseks. Esimene samm on leida selge, saastamata veeallikas. Ojad, jõed ja järved on üldiselt parimad joogiveeallikad metsas. Kui olete leidnud sobiva allika, peate selle enne joomist või toiduvalmistamist filtreerima. Turul on saadaval mitmeid filtreerimissüsteeme, mida saab kasutada loodusliku vee lisandite, näiteks bakterite, viiruste ja muude saasteainete eemaldamiseks.

Võite ka vett vähemalt viis minutit keeta, et hävitada selles sisalduvad kahjulikud bakterid enne joomist või toiduvalmistamist. Lõpuks, kui teil ei ole vajalikke vahendeid vee puhastamiseks looduslikult või sobiva filtreerimissüsteemi abil, on soovitav võtta kaasa piisavalt joogikõlblikuks tunnistatud pudelivett, et rahuldada oma veevajadus metsas käimise ajal.

Milliseid söödavaid toiduaineid saab loodusest leida?

Looduses leiduvad söödavad toidud on mitmekesised ja rikkalikud. Metsikud puuviljad, marjad, pähklid ja seemned on lihtsad toiduallikad. Söödavad taimed, nagu võilill, vesikress, lambalääts ja nõges, on samuti suurtes kogustes saadaval. Paljud söödavad juured, sealhulgas maapirnid ja metsporgandid, võivad olla korjatud. Samuti on olemas söödavad seened, nagu kukeseened ja kukeseened, mis lisavad igale toidule ainulaadset maitset. Lõpuks võib jahti pidada ka mõnedele metsloomadele, näiteks küülikutele ja jänestele, et täiendada mitmekesist ja toitvat menüüd.

Kuidas ehitada ajutine varjualune, et metsas ellu jääda?

Kui olete metsas kinni ja peate ellu jääma, on ajutise varjualuse ehitamine oluline samm. Siin on mõned nõuanded, mis aitavad teil ehitada turvalise ja mugava varjualuse.

Kõigepealt tuleb leida õige asukoht. Valige koht, mis on tugevate tuulte ja vihma eest kaitstud, kuid kus on piisavalt ruumi teie varjualuse jaoks. Samuti kontrollige, et piirkonnas ei oleks loomi ega muid võimalikke ohte.

Järgmisena koguge materjalid, mida vajate oma ajutise varjualuse ehitamiseks. Kasutage tugevaid oksi, et moodustada kindel konstruktsioon, ja katke see lehtede või surnud puiduga, et luua täiendav soojusisolatsioonikiht külma ööõhu vastu. Kui võimalik, kaevake ka väike kraav ümber hoone, et veelgi vähendada soojuskaotust külmunud pinnasesse.

Kui teie varjualune on ehitatud, sisustage see öösel lisamugavuse tagamiseks kuivadest lehtedest või rohust valmistatud improviseeritud madratsitega ning püstitage sissepääsu ette väike tuli, et hoida end soojas ja tõrjuda võimalikke kiskjaid külma öö jooksul metsas.

Milliseid ravimtaimi on vaja teada, et ravida tavalisi metsavigastusi ja -haigusi?

Ravimtaimed võivad olla metsas levinud vigastuste ja haiguste ravimisel hindamatu väärtusega vahend. Siin on mõned kõige sagedamini kasutatavad taimed:

– Salvei (Salvia officinalis) on tuntud oma antiseptiliste, põletikuvastaste ja valuvaigistavate omaduste poolest. Seda võib kasutada lõikude, kriimustuste ja putukahammustuste raviks.

– Kummel (Matricaria chamomilla) on rahustav ravimtaim, mis võib leevendada peavalu, külmetuse ja gripiga seotud valu ja põletikku. See võib aidata ka närvisüsteemi rahustada.

– Tüümian (Thymus vulgaris) on võimas looduslik antiseptikum, mis aitab võidelda bakteriaalsete või viirusinfektsioonide, näiteks külmetushaiguste ja püsiva köha vastu. See sisaldab ka põletikuvastaseid omadusi, mis aitavad vähendada turset ja valu, mis on seotud väiksemate vigastustega, nagu nihestused ja tüved.

– Piparmündil (Mentha piperita) on antibakteriaalsed, viirusevastased ja seenevastased omadused, mis aitavad leevendada selliseid sümptomeid nagu kurguvalu, kuiv või püsiv köha, seedehäired ja luksumine. See on kasulik ka teatud lihasvalude leevendamiseks, mis on seotud intensiivse füüsilise koormusega, näiteks pika mägimatkaga.

– Harilik jõhvikas (Achillea millefolium), mida üldiselt tuntakse “naistepuna” nime all, omab hemostaatilisi omadusi, mis võivad kiiresti peatada sisemise või välise verejooksu, mis on põhjustatud näiteks terava eseme (nt noatera) poolt tekitatud sügavast haavast või kukkumisest õnnetusohtlikule pinnasele (nt teravad kivid).

Milliseid ohte tuleb vältida ja kuidas saab end metsas eksides nende eest kaitsta?

Kui oled metsas eksinud, on oluline kaitsta end võimalike ohtude eest. Peamised ohud, mida tuleb vältida, on liigne kuumus, vigastused ja metsloomad.

Et kaitsta end liigse kuumuse eest, soovitame viibida võimalikult palju varjus ja võtta kaasa kerged, hingavad riided, et reguleerida oma kehatemperatuuri. Samuti on soovitatav juua palju vett, et säilitada piisav vedelikutase.

Vigastusi saab vältida, kui kanda sobivaid ja hästi haarduvaid jalatseid ning pöörata tähelepanu takistustele, näiteks okstele või kividele, mis võivad tekitada sisselõikeid või lõikehaavu. Samuti on oluline mitte minna liiga kaugele, sest see suurendab ohtu eksida veel sügavamale metsa.

Lõpuks peate olema ettevaatlik metsas olevate metsloomade suhtes. Kui puutute kokku metsloomaga, püüdke alati hoida mõistlikku distantsi ja ärge tehke järske liigutusi, et püüda looma võimalusel rahustada. Otsese rünnaku korral katke oma nägu kätega, et vähendada tõsiste vigastuste ohtu näole või peale.

Kokkuvõttes võib metsas ellujäämine olla raske ja nõudlik kogemus. Õige ettevalmistuse ja õigete vahenditega on siiski võimalik metsikus keskkonnas ellu jääda. Teades põhitõdesid orienteerumisest, ellujäämistehnikatest ning toidu ja peavarju leidmisest, olete hästi varustatud, et tulla toime igasuguste ootamatute olukordadega.